Minu lugu ja
mõningad mõtted –
võimalikult lühidalt
I – Taust ja väärtused
I – Taust ja väärtused
Olen Saue linnas
elanud alates 2006. aastast. Varem elasin Keilas ja õppisin neli esimest klassi
väikeses linnast väljas asunud koolis, kus mu ema oli õpetaja. Sauele kolides
ja jätkates Saue Gümnaasiumis (tänane Saue Kool) oli see minu jaoks alguses
päris suur šokk. Tulin väikesest koolist, kus oli vaid neli klassi ja minu
klassis 15 õpilast
– see oli väike ja kokkuhoidev “pere”.
Miks ma sellest räägin? Sest valla tasandil on õpilased kalkulaatoriga kirjas – linnas maksab ühe õpilase “ülevalpidamine” nii palju, väiksemas koolis aga rohkem. Loomulikult tuleb arvutada, kuid oma kogemuse põhjal usun, et ka linnakoolid võiksid olla väiksemad. Näiteks Saue Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemine ja Saue Riigigümnaasiumi siia toomine oli ainuõige samm. Põhikoolide puhul võiks omavalitsustes samuti kaaluda kooliastmete eraldamist – lapsed on ikkagi lapsed ja noored on noored.
Hiljuti alustasime spordiklubis taas laste treenimist. Lastegrupis on kolm korda vähem liikmeid kui noortegrupis, aga tunne on vastupidine. Küsimus pole muidugi ainult klasside suuruses, vaid eelkõige õpetajates, keda on juba täna puudu. Alustada saabki “lihtsamast” otsast – motiveerida olemasolevaid õpetajaid parema palgaga. Nähes kõrvalt oma ema, lõpeb ametlik tööpäev koolis, aga tegelikult teine, palgata tööpäev jätkub kodus – tööde parandamine ja ettevalmistamine.
Miks ma sellest räägin? Sest valla tasandil on õpilased kalkulaatoriga kirjas – linnas maksab ühe õpilase “ülevalpidamine” nii palju, väiksemas koolis aga rohkem. Loomulikult tuleb arvutada, kuid oma kogemuse põhjal usun, et ka linnakoolid võiksid olla väiksemad. Näiteks Saue Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemine ja Saue Riigigümnaasiumi siia toomine oli ainuõige samm. Põhikoolide puhul võiks omavalitsustes samuti kaaluda kooliastmete eraldamist – lapsed on ikkagi lapsed ja noored on noored.
Hiljuti alustasime spordiklubis taas laste treenimist. Lastegrupis on kolm korda vähem liikmeid kui noortegrupis, aga tunne on vastupidine. Küsimus pole muidugi ainult klasside suuruses, vaid eelkõige õpetajates, keda on juba täna puudu. Alustada saabki “lihtsamast” otsast – motiveerida olemasolevaid õpetajaid parema palgaga. Nähes kõrvalt oma ema, lõpeb ametlik tööpäev koolis, aga tegelikult teine, palgata tööpäev jätkub kodus – tööde parandamine ja ettevalmistamine.
II – Minu roll kogukonnas
Minu teekond kohaliku elu arendamisel algas 2014. aastal, kui asutasin spordiklubi – ei olnud ei endal ega sõpradel sobivat trenni, kuhu oma kodulinnas minna. Olin siis vaid 18-aastane ning linnarahvas esitas selle teo ka “Saue aasta tegu 2014” konkursile. Tol ajal korraldati MTÜ-de ümarlaudu ja aktiivse noorena kutsuti mind 2015. aasta lõpus Saue linnavolikogu spordikomisjoni. Seal tõin näiteks selgelt välja vajaduse lisada Saue Spordihoone projektile juurde jõusaali ja rühmatreeningute saalid, mida algselt ei olnud.
2017. aasta KOV valimistel kandideerisin esimest korda ja valiti volikokku. Enne valimisliiduga ühinemist kutsus mind üks erakond enda liikmena kandideerima. Samas ei soovinud end siduda ühegi erakonnaga ega hakata “poliitikuks”. Kui mind kutsuti valimisliidu koosolekule, oli õhkkond teistsugusem. Kuna loodi uut valimisliitu, valiti igast piirkonnast üks asutajaliige ja mind pakuti Saue linna esindajaks. See oli samuti üks põhjusi, miks otsustasin valimisliidu kasuks – tundsin, et noori hinnatakse.
2021. aastal kandideerisin teist korda. Volikogus olin vaid ühe kuu, sest mind valiti vallavalitsuse mittepalgaliseks liikmeks. Kui volikogu koguneb kord kuus ja annab tegutsemiseks üldised raamid, siis vallavalitsus teeb igapäevaseid otsuseid iganädalastel istungitel. Samas olen ma ikkagi üks lisaliige ja poliitilisel tasandil vallas meil ainult 4–5 palgalist inimest – vallavanem, kolm abivallavanemat ja volikogu esimees (viimasel ametlikult hüvitis).
Kõik teised volikogu ja vallavalitsuse liikmed tegelevad ikkagi oma põhitöö kõrvalt. See oli üks põhjusi, miks kaalusin vahepeal kandideerimisest isegi pausi. See pole ametlikult töö, aga olemuselt ikkagi on – kui tahad päriselt süveneda, ei piisa ainult istungitel käimisest. Lõpuks tuleb valida, kas panustada kogukonda või keskenduda iseendale. Alustasin seda teekonda 18-aastaselt ja olen seda tänaseks teinud juba 12 aastat, mistõttu tundus, et oleks aeg ka ainult enda elu peale mõelda.
III – Mõned varasemad teod
Üks asi, mida ma valla heaks teinud olen, ongi ehk see, et ma ei kolinud 18-aastaselt Tallinna, vaid jäin siia piirkonda toimetama. Kui asutasime spordiklubi, tehti minu eestvedamisel Saue Gümnaasiumi (tänase Saue Kooli) keldrikorrusel ühe ruumi remont, et saaks seal parandada nii kohaliku vibuklubi kui ka kooli kehalise kasvatuse tingimusi ning meie treeningutega alustada.
See, et "uues" Saue Spordihoones on täna jõusaal ja rühmatreeningute saalid, on osaliselt tänu minu õigel ajal õiges kohas olemisel. Osalesin Saue linna MTÜ-de ümarlaual ja algses projektis oli sees ainult ujula renoveerimine ning jalgpallihall koos kergejõustiku osaga. Mina ütlesin välja, et alustate valest otsast — vaja on mõelda ka täiskasvanutele. Kus on jõusaal? Kus on rühmatreeningute saalid? Vaadati isegi veidi altkulmu, kui ütlesin, et ilma nendeta ma sellise hoone ehitamisel mõtet ei näe.
Kui projekt valmis sai ja seda Saue linna spordikomisjonis tutvustati, avastasin, et riietusruumidesse polnud WC-sid projekteeritud. Tõstatasin selle teema ja eeldasin, et see lahendatakse. Peale 2017. aasta KOV valimisi vaatasin projekti uuesti ja WC-sid polnud endiselt. Läksin vallavanema juurde (kes on meil ka täna), kutsusime kokku kõik vastutajad ja projekteerijad ning lasime projekti selle väikese, kuid olulise asja juurde lisada. See on näide, et ka väikeste muudatustega saab päris palju "maailma" muuta.
Kui need näited on seotud Saue linnaga, siis näiteks peale 2017. aastal toimunud valimisi oli üks aruteluteema tänase Saue Riigigümnaasiumi asukoht – kas see peaks tulema Saue linna või Laagrisse. Väga noore mehena pidin selgitama vanematele (Saue linna) meestele, et Riigigümnaasiumi jaoks parim asukoht on ikkagi Laagri. Nii mõnigi tahtis seda mõistagi rohkem enda kanti saada, aga minu jaoks on tänaseks kogu vald „minu” kant ja asju tuleb võtta tervikuna ning loogiliselt.
See, et "uues" Saue Spordihoones on täna jõusaal ja rühmatreeningute saalid, on osaliselt tänu minu õigel ajal õiges kohas olemisel. Osalesin Saue linna MTÜ-de ümarlaual ja algses projektis oli sees ainult ujula renoveerimine ning jalgpallihall koos kergejõustiku osaga. Mina ütlesin välja, et alustate valest otsast — vaja on mõelda ka täiskasvanutele. Kus on jõusaal? Kus on rühmatreeningute saalid? Vaadati isegi veidi altkulmu, kui ütlesin, et ilma nendeta ma sellise hoone ehitamisel mõtet ei näe.
Kui projekt valmis sai ja seda Saue linna spordikomisjonis tutvustati, avastasin, et riietusruumidesse polnud WC-sid projekteeritud. Tõstatasin selle teema ja eeldasin, et see lahendatakse. Peale 2017. aasta KOV valimisi vaatasin projekti uuesti ja WC-sid polnud endiselt. Läksin vallavanema juurde (kes on meil ka täna), kutsusime kokku kõik vastutajad ja projekteerijad ning lasime projekti selle väikese, kuid olulise asja juurde lisada. See on näide, et ka väikeste muudatustega saab päris palju "maailma" muuta.
Kui need näited on seotud Saue linnaga, siis näiteks peale 2017. aastal toimunud valimisi oli üks aruteluteema tänase Saue Riigigümnaasiumi asukoht – kas see peaks tulema Saue linna või Laagrisse. Väga noore mehena pidin selgitama vanematele (Saue linna) meestele, et Riigigümnaasiumi jaoks parim asukoht on ikkagi Laagri. Nii mõnigi tahtis seda mõistagi rohkem enda kanti saada, aga minu jaoks on tänaseks kogu vald „minu” kant ja asju tuleb võtta tervikuna ning loogiliselt.
IV – Otsus jätkata
2024. suvel käisin üle mitme aasta taas Tais treeninglaagris, kus jõudsin järeldusele, et ei ole mõtet uuesti kandideerida. Ausalt öeldes oli vahepeal mõte isegi oma valimisliit luua, aga ka see plaan sai seal maha maetud. Olen lihtsalt selliste isikuomadustega – pigem eestvedaja, kellel on oma nägemus. Mõnevõrra huvitav oli, et kui tagasi tulin, kutsuti mind kohtuma eesmärgiga luua ühe teise inimese eestvedamisel uus valimisliit, kuid olin otsustanud, et aasta hiljem algab minu paus.
Nüüd peale möödunud suve taaskord treeninglaagrist tagasitulles olin endiselt veendunud, et seekord ei kandideeri. Viimasel nädalal võtsin veel mõtlemisaja ja kolm päeva enne tähtaega otsustasin ümber – hetkel elan ja kõigi oma tegevustega toimetan Saue vallas ning kogemust on juurde tulnud. 20-aastasest noorest on saanud 30-aastane mees. Kui vaatan ka kogu nimekirja, siis kuidagi ei saa kõrvale jääda ja vähemalt ühe perioodi olen valmis veel panustama. Edasi näitab aeg.
Meie valimisliidul ja eestvedajal Andresel on oma miinuseid – nii nagu meil kõigil. Samas julgen väita, et hetkel kõigi kandideerijate seast temast paremat vallavanemat ei ole. On neid, kes on teda kritiseerinud ja kui olen otse küsinud, kas nad ise sooviksid seda rolli kanda, on vastus alati olnud selge ei.
Samas mõtlen, et kunagi võiks valda juhtima leida ka inimese, kes pole üldse kandideerinud. Vallavanema võiks näiteks valida CV põhjal, nagu teisedki ametnikud ja kõik valimistel kandideerijad jääks volikokku. Olen veendunud, et paljud targad ja võimekad juhid ei soovi kohalikel valimistel kandideerida. Ka oma valimisliidu loomise mõtte juures oli see üks ideedest. Samuti saaks sedasi volikogu rolli ja väärtust tõsta.
V – Kokkuvõtteks
Olen olnud 12 aastat aktiivne kohaliku elu edendamisel, neist 8 aastat volikogu ja vallavalitsuse tasandil. See, mida valimisliiduna soovime ära teha, on suures plaanis kirjas meie programmis, kuid lõppkokkuvõttes sõltub kõik neist inimestest, kes sinna valitakse. Pärast eelmisi valimisi ütles mulle ühe pikema jutuajamise käigus üks inimene: “Krt, oleks pidanud ikka sind valima, ****** küll nii aktiivne ja selliste mõtetega ei ole.”
Kandideerin, et oma tegevustega jätkata – hetkel tahet ja värskust minus jätkub! Soovin, et meie kohaliku hariduse, kultuuri ja spordielu väärtustataks senisest enam. Samas on mulle oluline muidugi kogu valla areng ja juhtimine laiemalt. Pikemas plaanis tahaksin näha, et volikogu roll ja väärtus kasvaks, kuid lõpuks sõltub see ka volikogu liikmete enda käitumisest.
Kui ma ise ei kandideeriks, oleks mul valida vähemalt viie hea kandidaadi vahel, kellele oma hääl anda. Arvatavasti on ka sinul mitu valikut, aga kui annad oma hääle mulle (koos teiste pereliikmetega) ja me teeme üheskoos tugeva tulemuse, oleks muutuste võimalus suurem.
Fotol Uganda (ja Kongo) kõrgeima mäe tippu ronimas, veebruar 2023
Nii nagu ühe tipuvallutuse puhul, on ka siin head abilised alati vajalikud. Olen valmis edasi minema ja panustama Saue valla arengusse omavalitsuse tasandil – kui inimesed seda soovivad ja oma häälega toetavad.
Aga alati võin mõneks ajaks energiat ka ainult endale hoida ja mööda ilma ringi matkata :)
Kellega koos kandideerin
Kandideerin Saue valimisliidus "Koostöö - Meie vald".
Kui ma 2017. aastal esimest korda kandideerisin, kirjutasin nii:
Olen seda meelt, et valimisliidud koos oma kohalike elanikega võiksid kujundada omavalitsuse elu ja erakonnad juhtida riiki laiemalt. Minu arvates on omavalitsuse ja riigijuhtimine umbes sama, nagu vabatahtlik päästja ja elukutseline päästja. Viimane saab palka ja teeb seda oma põhitööna, teine vabatahtliku tegevusena, kui on selline huvi, aeg ja võimalused. Sama on ka riigikogu ja kohaliku omavalitsuste volikogudega. Riigikogu liige saab palka ja teeb seda oma põhitööna, volikogu liige ei saa palka, ega peagi saama. See on ikkagi vabatahtlik tegevus, et oma kodukoht areneks paremas suunas.
Täna, kaheksa aastat hiljem, arvan seda endiselt ja täpselt sellel põhjusel kandideerin valimisliidu nimekirjas ning soovitan valida kedagi, kes on valimisliidu nimekirjas – olgu see mina või keegi teine. Kindlasti on valimisliidud üle Eesti väga erinevad. Meie valimisliit on viimased kaks valimist olnud juhtiv ja moodustanud koalitsiooni.
Kõigi meie liikmetega saad tutvuda SIIN